Millist küttesüsteemi valida?

11.12.2021

Küttesüsteemide valik on täna päris lai, aga enne otsuse tegemist tuleks kaaluda erinevaid aspekte alates süsteemi enda hinnast ja hoolduskuludest kuni kasutusmugavuse, rohelise jalajälje ning igakuise küttehinnani.

Elektriküte – miinuseks on kõrge kasutuse hind, mis ei sõltu eriti suurel määral tarbijast. Samas on elektriradiaatoreid kerge paigaldada ja nende soetushind on soodne. Need ei vaja hooldust, võtavad vähe ruumi ning neid saab liigutada tubade vahel vastavalt vajadusele.

Ahjuküte – puiduküttel ahjud, pliidid, kaminad ja katlad on mõistliku ehitus- ja kasutushinnaga, kuid suhteliselt ebamugavad, nõudes inimkätt nii puude tassimisel, kütmisel kui ka hilisemal tuha väljavõtmisel. Ent plussiks on autonoomsus – kui tormidega peaks elekter majast kaduma, jääb õdus soojus alati alles. 

Maagaas – mugav ja tõhus, sest gaasikütte kasutegur on 95-100% ehk sealt võetakse välja kogu võimalik energia. Samuti puudub vajadus küttekolde puhastamiseks ja moodsamaid gaasikatlasüsteeme saab juhtida nutiseadmetega. Liitumine gaasioperaatoriga ei ole aga kahjuks eriti soodne ning ka igapäevane gaasihind kerkib aina kõrgemale.

Maaküte – Eesti inimeste seas aina populaarsem küttelahendus, sest ei vaja igapäevast hooldust ning on minimaalse elektrikuluga. Pump toob kütte majja maapõuest erinevatesse kütteseadmetesse, küll aga tuleb selle paigaldamiseks arvestada suhteliselt suure alginvesteeringuga ning agregaadid vajavad piisava suurusega kinnistu olemasolu. Maasoojuspump on keskkonnasõbralik, kasutades kütteks ära maapinda suve jooksul salvestunud päikesest tuleva soojusenergia.

Pelleti- ehk puidugraanulküte – puudub vajadus igapäevaseks kütmiseks, sest pelletipõleti töötab automaatselt, soojendades elamise valitud temperatuurini. Pelletikatelt tuleb mõned korrad kuus puhastada ning mahutisse pelleteid juurde lisada – seega peate omama ruumi graanulite jaoks. Uuemad pelletikatlad on sisuliselt hooldusvabad. Seega mõistlik ja mugav lahendus.

Õhksoojuspump – tõeline mugavusküte, millega saab ruume nii kütta kui ka jahutada. Kütmisel pumpab soojuspump soojusenergiat väliskeskkonnast siseruumi, jahutamisel vastupidi. Soetamis- ja paigalduskulud on suhteliselt väikesed, ent õueagregaat tekitab vastavalt võimsusele omajagu müra. Põhiline kulu tekib tarbimisel, sest pump töötab elektrienergial, olles siiski kordades soodsam puhtast elektriküttest. Pumba valimisel on oluline hoone üldine soojapidavus, sest kehva soojustuse puhul võib planeeritud võimsus osutuda ebapiisavaks.

Õhk-vesi soojuspump – samuti mugavusküte, mis koosneb sise- ja välisosast. Välisosa ammutab õhust soojusenergiat ning edastab selle siseossa, kust see jagatakse hoone soojusjaotussüsteemi. Pump ei vaja suurt ruumi ega korstnat. Eriti mugav on õhk-vesi soojuspumbale üle minna siis, kui teie majas on juba vesiküttesüsteem olemas, sest pump ühildub nii radiaator- kui ka põrandaküttega. Väga külmade ilmadega võib pump vajada lisakütet. 

Päikeseküte – keskkonnasõbralik kütteliik, mis on heaks abiks elektrienergial töötavatele soojuspumpadele või kateldele.